MTCI Desimina Lei Rezime Kontra Infrasoens

DILI-Ministerio Turismo Komersiu no Industria (MTCI) realize semináriu ho restorante sira hodi diskute ba lei desiminasaun dekretu lei No. 24/2010, No. 23/2009 kona ba resime kontra infrasoens administrative ba seguranca alimentar. Diretór inspeksaun jeral do alimentar e ekonomia Florentina Smith hateten, disiminasaun lei ne’e, nudar obrigasaun, ho objectivo atu reforsa lei sira tamba ne’e mak prezisamente husi Governu, no MTCI kria lei oan sira ne’e ho ninia hanoin ida atu fo protesaun defeza ba ita nia konsumedores sira. “ Lei ne’e atu hare liu ba negosiantes sira ne’ebe dala ruma halo balun ladun proteze ba ita nia konsumedores “ hateten Florentina ba jornalista sira iha sentru konvensaun Dili, Sesta,(19/08). Atu regula aktividade hotu iha inspeksaun, prezisamente iha lei para ajuda, atu hare mos lalaok presu iha rai laran, ne’e presu rasional labele liu; tamba ne’e mak hamosu tan lei ida regulariza sasan nia folin. Negosiantes sira la kumpri konsertesa, lei iha normas legais mak sei hasoru negosiantes sira, no sansaun ba koima pagamentu tuir define iha nia valor minimu mil to des mil. “lei ne’e foin mak aprova, no ami presiza atu halo transformasaun ba lei para atu bele halo desiminasaun” hateten nia. Tinan ne’e MTCI hetan ona ema sanulu resin rua (12) ho koima ne’ebe mak iha, tinan ne’e nian hamutuk iha $10 mil dolar Amerikano, maibe ho aktividades lisensa mate, balun halo lisensa maibe halo fali aktividade seluk ne’e lei sei regularize. Iha fatin hanesan director turismo José Quintas hateten, sorumutu ne’e atu introdus lei ida ba turismo, no estabelesimentu sibilaria ba negosiantes sira ne’ebe relasaun ho turismo, hanesan Deskoteka, Bar, ho buat sira ne’ebe iha relasaun para lei ne’e mak sira bele kompriende ho didiak. Quintas informa, Lei ne’e aprova ona iha tinan 2010 maibe seidauk implementa, tamba MTCI mos iha hanoin ne’ebe importante ita tenki fo koinesementu diak ba negosiantes sira atu kompriende, molok lei ne’e aplika. Nune’e mos partisipantes husi restorante India Bairo-pite Carlos Piadade sente kontente ho seminariu ne’e tamba reforsa tan ba lei desiminasaun nian ba negosiantes sira ne’ebe mak hetan lisensa hodi halo negosia iha restorante iha capital Dili laran. (Ade/Mj1)

OGE 2011, MTCI Ezekuta Ona 80%

Ministru Turismu, Comercio no Industria (MTCI) ejekuta ona 80% Orsamentu Geral Estadu (OGE) tinan fiscal 2011 ne’ebe aloka ba ministeriu refere.

‘Ami Implementa ona ne’e iha projetu sira nebe mak halai ba turismu k o m u n i t a r i u, transferensia tau halao atividade turistika sira ne’e lao ona, halao mos ba iha atividade kontrola Mercado, no mos ba iha sasan importasaun ba ministerio edukasaun maibe ida ne’e mos avalia p r o s e s u aprovisionamentu hotu ona atu komesa dadaun ona “, dehan Ministru Turismu, Comercio no Industria, Gil da costa Alves ba jornalista sira iha ninia servisu fatin, Dili, kinta (4/8).

Gil Alves esklarese katak, iha ezekusaun iha desafiu bo'ot maka mudansa de sistema. Nia esklarese tan, iha OGE 2012, MTCI hakarak husu tan miloens 40 USD, maibe tuir pakote fiscal provolta milioens 23 USD ou sa’e liu ba mak milioens 25 USD. cal

MTCI Monitoriza Presu Sasan iha Distritu 10

Dili – Ministerio Turismu Komersiu no Industria (MTCI) liu husi parte inspeksaun halao monitorizasaun ba presu, folin nesesidade baziku nian iha Distritu 10.

Koordenador monitorizasaun presu do merkadoria Jacinto Paijo hateten, orientasaun ne’e, tuir politika governu nian liu husi MTCI, iha ekipa 4 mak ba halao monitoriza iha distritu 10, hanesan Ermeira, Liquica, Maliana, Suai, Lospalos, Oe-Cusse, Baucau, Aileu, Viqueque no Dili.

“Objetivo husi monitorin ne’e hodi fo sai presu ba komunidade tomak, para hateten presu ne’ebe agora dadaun ne’e lao oinsa iha merkado,”teknik Jacinto Paijo ba Diariu Timor Post iha nia servisu fatin kuarta(27/07).

Monitorin ne’e hanesan meios ida no governu rasik laiha politika ka lei para atu define lolos presu ida ne’e mak ita atu halao monitorizasaun deit, maibe MTCI la deside presu hanesan nasaun seluk, tamba konstituisaun RDTL hateten TL adopta merkado livre.

Maioria sasan nesesidade baziku, Mina inklui, material konstrusaun nian, MTCI liu husi IAE fo sai presu ne’e ba publiku kada semana-semana. ”Maski ami halo monitorizasaun ba presu maibe nia impaktu sai ne’e tamba iha mudansa iklima no stok menus” hateten Jacinto.

Nia hateten, Presu iha distritu hotu-hotu sempre iha diferente tamba impaktu husi Estrada mak a’at hodi halo sasan nesesidade baziku folin sae mak iha distrito hotu-hotu kuaze hanesan tamba impaktu iklima mak halo sasan mos lao la tuir nia presu.(Ade)